Eldur Puit

KASULIK INFORMATSIOON

Siit lehelt leiate kasulikku informatsiooni alates saematerjali kvaliteeditingimustest kuni hooldusjuhendite ja värvikaartideni välja.

Kvaliteet ja ladustamine

*allikas “Puit ehitusmaterjalina koolitusmaterjal” TTÜ vanemteadur Elmar Jaan Just

Peamiselt on turul liikvel ning ka meie kasutame oma toodangus AB ja ABC kvaliteediga saematerjali.

Leia puidumaterjalile objektil või krundil sobiv koht ja ladusta puitmaterjal õigesti.

Hoolitse, et  aluspind oleks horisontaalne.  Aluspuude vahe on soovitatavalt 1,5 m.

Kaitse puitmaterjali maapinna niiskuse eest! Puitmaterjal peab jääma umbes 30 cm kõrgusele maapinnast ja ei tohi olla rohu sees. Tee kindlaks, et puitmaterjali alla ei saa koguneda veelompe.  

Puitmaterjal tuleb katta kinni otsese päikesevalguse eest, sest liigne kiire kuivamine põhjustab puidu kõveraks tõmbumist.

Tuuluta puitmaterjali! Ära kata puitmaterjali päris õhukindlalt. Hea on, kui niiskus ei jää katte alla hauduma. Katta tuleb ka materjali otsad, kuid mingil juhul ei tohi kate ulatuda maani.

Hariliku õhukuiva ehituspuidu suhteline niiskus rohkem kui 20% ja seda võib ladustada õues katuse või katte all. Sisevoodrilauad, piirdeliistud ja põrandalauad valmistatakse tavaliselt hästi kuivatatuna ning need tuleb ladustada siseruumis. Lühikeseks ajaks võib nad paigutada ka kütmata ruumi või mujale, kuid siis tuleb neil hiljem lasta paar nädalat kohaneda lõplike niiskustingimustega.

Kuivatikuiv puit ei tohi otseselt kokku puutuda niiske ehitusosaga, näiteks betoonplaatide, telliskivimüüri või kergbetooniga, milles on ehitusaegset niiskust. Nii takistatakse niiskuse imendumist puitu teistest niiskematest materjalidest.

Juuresoleval fotol on näha halvasti ladustatud puitmaterjal.

Voodrilauad

Sisevoodrilauda sobib panna nii lakke kui ka seina. Enamasti valmistatakse sisevoodrilauad männi või kuuse saematerjalist. Laudade pinna viimistlemiseks on väga erinevaid võimalusi: naturaalne pind, värvimine, peitsimine, lakkimine ja muu. Kattevärv rõhutab voodrilaua profiili, ent läbikumavad viimistlusvahendid jätavad näha ka puidu loomuliku süü ja lisaks antakse lauale soovitud värvitoon.

Viimaste aastate trend seina paigaldatava laua valikul on laiem voodrilaud. Tavapärase 95mm laiuse asemel näiteks 120mm lai, mis näeb seinas elegantne välja. Kõige levinumad sisevoodrilaua profiilid on STV ja STP. Valides aga profiili STF laiusega 145 või 195mm, jääb horisontaalsel paigutusel mulje, et sein on valmistatud freesitud soliidsetest prussidest. 

Sõltuvalt ruumist tuleks valida, kas puitvooder panna seina vertikaalselt või horisontaalselt. Vertikaalselt paigaldatud laudis jätab ruumist kõrgema ja kitsama üldmulje. Horisontaalne lahendus tundub ruumis visuaalselt laiem ja madalam.

Jälgi valguse suunda. Laelauad paigaldatakse tavaliselt nõnda, et aknast langev valgus ühtiks laudade suunaga.

Tihti kasutatakse ka nn poolpaneele, mis katavad seina altpoolt poolenisti. Poolpaneeli sobib lõpetada liistuga, kust edasi on juba võimalus jätkata kas värvitud või tapeeditud seinaga. Niisugune lahendus sobib kindlasti hästi maakodu stiilis kodudesse.

Voodrilaudu saab paigaldada ka nurga all jaotades seina osadeks ning luues kujundeid.

Hoia laudu eelnevalt samas ruumis. Enne paigaldamistööde algust tasub materjalil mõnda aega ruumis seista lasta. On tähtis, et materjali niiskus ja temperatuur saaksid ühtlustuda ruumi omadega.

Jälgige, et laudade toon ja viimistlusviis sobiksid hoone üldilmega. Väikestes ja vähese valgusega ruumides kasutage pigem heledat puitu. Suurtes ja valgusküllastes ruumides sobivad hästi tumedamad toonid. Lauad tuleb valida nii, et puidu mustrilt ja värvitoonilt erinevad lauad saaksid tasakaalustatult seina pandud.

Allikas: Oma Maja, Puuinfo

Puitvoodri populaarsus on jätkuvalt tõusuteel. Kõige enam tekitab tavaliselt kõhklusi kartus, et puitvooder vajab liialt sageli hooldamist ega ole pikaealine. Korralikult ja õigesti paigaldatud vooderdus peab ajahambale vastu väga hästi ja väga pikalt.

Üks võimalus maja põhikonstruktsioone kaitsta on puitvooder, mis vajab muidugi ka ise kaitset, seda nii konstruktiivsete võtete kui pinnaviimistlusega. Kaitsmist vajab seejuures igasugune põhikonstruktsiooni materjal, vahet pole, kas tegemist on puit- või kivimajaga. Kivimajade puhul kasutatakse kaitseks sageli krohvimist, kuid üha enam levib ka praktika, kus näiteks Fibo plokist maja väliseks kaitsekihiks on on krohvi asemel puitvooder. Tekib küll küsimus, miks ei võiks maja üleni puidust olla, aga hea, et vähemalt maja üldilmegi annab puit.

Kõrge sokkel ja korralik vihmaveesüsteem

Meie vanu puitmaju lähemalt uurides on hästi näha, mida tuleb pikaealise välisvoodri saamiseks teha. Korralikud räästad ja kõrge sokkel ning toimivad vihmaveesüsteemid on lubanud meie puitasumitel vahepealsed kehva hooldusega ajad suhteliselt väikeste kaotustega üle elada. Lisaks veel looduslikud, veeaurule hästi läbitavad materjalid ja saabki selgeks, miks vanad voodrilauad ikka veel kestavad, ehkki tolleaegne ehituspraktika ei näinud ette tuulutusvahet voodrilaudade ja palkseina vahele.

Üldiselt kaasaegsed värvid pigem kuluvad pinnalt lahti kui koorduvad ja pinna puhastamine enne ülevärvimist on suhteliselt lihtne. Tehases värvitud laudadel peaks värvkate vastu pidama kümmekond aastat, enne kui vajab ülevärvimist. Välisvoodrilaudu ostes tuleks kindlasti eelistada tehases värvitud laudu isegi siis, kui töö tehakse ise ja rahaline võit värvimata laudu ostes tundub käegakatsutav.

Kõigepealt toimub värvimine tehases kohe peale hööveldamist, kui värv nakkub pinnaga kõige paremini ja on täiesti tolmuvaba. Samuti on laudade niiskus optimaalne ja krunditakse ka laua sisekülg, mida ehitusplatsil teha on väga tülikas. Sisepinna kruntimine aga vähendab oluliselt laudade kõmmeldumist (ristlõikes kaardumist) sise- ja välispinna niiskustaseme erinevuse tõttu. Kui värvida juba voodrisse kinnitatud laudu, jääb mingi osa profiilist värvimata ja seega ka kaitseta. Kindel võib olla ka selles, et ise värvides ei õnnestu osta täiesti täpset värvikogust ja mingi osa värvist läheb lihtsalt raisku.

Allikas: TM Kodu ja Ehitus aprill 2010                  autor: Märt Riistop

Piirdeaiad

Lippide vaheks on soovitatav jätta 2 kuni 4 cm. 
Suurem vahe on mõeldav ainult madala (kõrgusega alla 1 m) ja sümboolset piiri tähistava piirdeaia puhul. 
Kui olete kivist või metallist aiapostide asemel valinud puidust aiapostid, siis puidust aiapostide pikema säilivusaja huvides tuleks postide maasse kaevamise asemel valida metallankruga paigaldamine, mille külge puitpost poltidega kinnitatakse.

Soovitused puitu kahjustava niiskuse mõju vähendamiseks. 

  • Sirge otsaga lipid võivad olla kaetud pealt ühe või kahe horisontaalse katteliistuga, mis samas ka tugevdab aeda. 
  • Lippide otsad võib tellida kas kumerad, kaldu saetuna või teravaks saetuna. 
  • Lippide alumised otsad peaks olema kaitstud maapinnast tuleva niiskuse eest näiteks betoonist sokliga või selle puudumisel tuleb jätta maapinnaga vahe umbes 10cm. 
  • Peab hoolitsema, et aialipid ei oleks tiheda rohu ega heki sees.
  • Ühe võimalusena saab kasutada ka aialippide alumiste otste saagimist kalde all veeninaks. 
  • Põiklatid ja puitpostid saab tellida ülevalt kaldpinnaga. 
  • Postidele võib peale panna veel postimütsid, mis on ühtlasi kaunistavaks elemendiks.
  • Eriti hoolikalt tuleb enne värvimist katta puidukaitsevahendiga lipiotsad (soovitavalt sissekastmise teel) ja põiklattide ning lippide vahelised kokkupuutepinnad. 
  • Kui kogu aiamaterjal on valmistatud õigete mõõtmetega, võib selle lasta sügavimmutada. Kui on hiljem soov aed üle värvida, siis saab seda teha peale immutusvedeliku väljaaurustumist, kevad-suvisel perioodil umbes 2 kuni 3 kuu pärast. 
  • Hilisemal mõõtusaagimisel tuleb kindlasti saetud pinnad uuesti katta immutusvahendiga. 
  • Enne paigaldust peab kindlasti olema tehtud puidu katmine immutusvahendiga ja võimalusel ka esmane värvimine.
  • Viimane värvikiht on soovitatav peale kanda pärast paigaldust, siis saavad kaetud ka kruvikohad ja võimalikud transpordil ning töö käigus tekkinud värvikriimustused.

Värvimine

Puitfassaadi kaitsmisel ja viimistlemisel on vajalik see esmalt katta immutuskrundiga, mis imendub tõhusalt puitu ja kannab puidu sisse sinavuse- ja hallitusevastaseid aineid. Kui puitmaterjal on krunditud kohe peale saagimist või hööveldamist, siis on puidupoorid veel avatud ning krunt imbub paremini pooridesse, mis tagab parema nakkumise ja kaitse.
Ainult immutuskrunt siiski ei kaitse pinda pikaajaliselt. Seetõttu on puidupind vaja katta viimistlusvärviga. 
Tehases peale kantud immutuskrunt ja pinnavärv kaitsevad vihma, päikese, tolmu eest. Peale paigaldamist võib alustada kohe lõppvärvimisega. Lõplik värvikiht on kindlasti vajalik, katmaks transpordil, paigaldamisel tekkinud vigastused ning laudu kinnitavate naelte pead. Paigaldamise käigus saetud laudade otsad tuleb samuti kruntida ja värvida, kuna niiskus imendub kõige intensiivsemalt just laudade otspindadelt. Uuesti värvimisel tuleb kasutada sama tüüpi värvi.
 
Tööstusliku värvimise eelised:
·         Tootmishoones on stabiilne temperatuur ja niiskus.
·         Saab kanda pinnale optimaalse paksusega kihi, mis tagab parema kvaliteedi ja vastupidavuse.
·         Peale hööveldamist imab puit paremini immutusvahendit, kui pikemat aega seisnud materjal.
·         Paigaldamisel ei pea arvestama ilmastikuoludega.

Erinevaid värvitootjaid on turul mitmeid ning oleme läbi aastate kasutanud erinevaid lahendusi. Viimastel aastatel oleme aga hakanud enamasti kasutama ning kindlaks jäänud Tikkurila/Vivacolori toodetele.

Välisvärvid

Villa Akva – Veepõhine matt puitmajavärv –  https://www.vivacolor.ee/tooted/uus-villa-akva

Villa Lin – Linaõlivärv puitfassaadile – https://www.vivacolor.ee/tooted/uus-Villa-Lin

Ultra Pro 30 – Veepõhine tööstuslik välisvärv puitpindadele – https://new.tikkurila.ee/toostusvarvid/tooted/ultra_pro_30

Pinja Wood Stain – poolläbipaistev tööstuslik puiduimmuti välispuitpindadele – https://new.tikkurila.ee/toostusvarvid/tooted/pinja_wood_stain

Sisevärvid

Furniture 30 – Mööblivärv – https://www.vivacolor.ee/products/green-line-furniture-30/

Akvi Top – Tööstuslik pinnavärv – https://new.tikkurila.ee/toostusvarvid/tooted/akvi_top_ds_25

Tuletõkketööd

Holz Prof – https://holzprof.ee/et/holz-prof-eesti/

Kõiki värve saab toonida ükskõik millise tootja värvikaardi koodi järgi. Tähele tuleb ainult panna, et sisevärvile saaks kood sisevärvikaardilt ning välisvärvile välisvärvikaardilt. Soovitame käia ükskõik millises ehituspoes värvikaartidega tutvumas ning vajadusel teostada näidisvärvimine. Toonid võivad tunduda erinevad paberkaardil, arvuti ekraanil ning päris toodangu peal.

Tikkurila värvikaardid – https://www.vivacolor.ee/varvikaardid/